Arhitekt: inimene kes loob Teie unistuste maja!
«Kui lood projekti, mis vastaks täielikult kliendi nõudmistele, siis tunned professionaalset uhkust – oled ju loonud väärtuse, mis teenib teist inimest pikki aastaid, talle rõõmu tuues», - räägib arhitekt Teimur Abdullajev. Ta rääkis ka sellest, missugused eramajade projektid kuuluvad Balti riikide elanike tipp-valikute hulka, millised probleemid võivad tekkida, püüdes seadusest mööda vaadata, kuid ka sellest, kui palju üldse arhitekti teenused maksavad.
Mis juhtudel läheb vaja arhitekti teenuseid?
Seaduse kohaselt, enne mistahes ehituse alustamist, on vajalik välja töötada projekt ja kooskõlastada see teatud ametkondadega: alates kõige lihtsamast korteri rekonstruktsioonist ja lõpetades mitmekorruselise maja ehitusega. Erandiks on vaid kosmeetiline remont, mis ei näe ette ruumi konfiguratsiooni muutmist. Samuti pakume oma klientidele interjööri disaini. Sellist liiki projektid ei vaja kooskõlastamist riigiasutustega, kuid vajavad ruumi detailset läbitöötamist, süüvides tellija elustiili.
Milliseid teenuseid Balti riikide elanikud kõige sagedamini tellivad?
Kõige sagedamini käib jutt ikka korterite ja muude ruumide remondist ning nende ümberplaneerimisest. Inimesed soovivad remondi protsessis muuta tubade arvu või lihtsalt planeeringut parendada, seda kaasajastades. Samuti tellitakse eramajade projekte - paljud unistavad ju ühisest majast, aia ja rohelise hooviga, kus saaks koguneda sõpradega grilliõhtuks.
Milliseid vigu inimesed kõige sagedamini tõsiste küsimuste otsustamisel teevad, puudutavalt kapitaalremonti, kui arhitektiga ei konsulteeri?
Näiteks tehakse korteris ebaseaduslik ümberehitus. Kõige levinumaks veaks on pöörduda arhitekti poole, kui kõi on juba valmis ehitatud. Projekt tuleb igal juhul välja töötada ja mingeid mööndusi järelevalveorganid ses suhtes ei tee – pigem vastupidi. Ebaseadusliku ehitise legaliseerimise protseduur pole sugugi lihtsam kui projekti standardne kooskõlastamine enne ehitustööde alustamist. Kulud saavad olema vähemalt sama suured, kuid seejuures on kaasatud närvipinge ja isegi võimalikud trahvid - kuni 2000 euro ulatuses füüsilistele isikutele ja kuni 2500 eurot juriidilistele isikutele. Peale selle, juhul kui ümberehitus teostatakse ilma arhitekti kooskõlastuseta, on võimalik, et valede konstruktiivsete otsuste tõttu, pole sellist ümberehitust ka põhimõtteliselt võimalik sel kujul legaliseerida, rääkimata siis juba ka inimelu ohustamisest ja kriminaalvastutusest hoone kandvate konstruktsioonide seadusevastase muutmise eest, mis võib kaasa tuua hoone kokkukukkumise.
Missugune arhitektuur sobib Teie professionaalse arvamuse kohaselt kõige paremini meie regioonis elamise tingimustele, keskkonnale ja mentaliteedile?
Esmajärjekorras tuleb muidugi arvestada ilmastikuga. Balti riikides pole võimalik mugavalt elada onnis või õhukeste seintega ja piisava soojustuseta hoones. See on reguleeritud ka normatiivaktidega. Nagu olmetehnika kohta, väljastatakse ka eluruumidele energiatõhususe sertifikaat. Seaduse kohaselt ei saa hoone energiatõhusus olla teatud tasemest madalam.
Trendiks on suhteliselt väikesed ühekorruselised majad. See tuleneb praktilistest kaalutlustest - mida suurem on maja pindala, seda kõrgemad on selle küttekulud, kuna on ju teada, et energiahinnad üha kasvavad. Paljud inimesed ei soovi teist korrust, kuna ei taha joosta trepist üles-alla, kui midagi näiteks magamistuppa unustavad. Kuid palju sõltub siiski ka krundist - mitte alati pole ruumi avara ühekorruselise maja jaoks ja sel juhul on teine korrus vägagi mõistlikuks lahenduseks. Peale selle aga toimivad ka teatud moodsad trendid ja ka kliendi isiklikud stiilieelistused.
Nimetage palun kolm kõige aktuaalsemat eramajade arhitektuuritrendi Balti riikides? Milliste päringutega kliendid Teie poole pöörduvad?
Põhimõtteliselt on need samad, mida juba eelnevalt nimetasin. Paljud inimesed soovivad elada väiksemates ühekorruselistes majades. 1990-ndatel aastatel oli teatud ringkondades moes ehitada hiiglaslikke losse, demonstreerimaks kõigile oma staatust. Tänapäeval püüdlevad inimesed lihtsamaid lahendusi. Samuti on paljud kaldunud viimastel aastatel skandinaaviastiili poole - eelistatakse oma majade värvusena halle toone, mis on tõenäoliselt seotud meie kliima ja elustiili sarnasusega.
Missugune on Teie koostöökogemus GetaPro.ee portaaliga: kas inimesed otsivad siit arhitekte?
Minu muljed on väga head. Siit oleme leidnud mitte ainult uusi kliente, vaid ka äripartnereid, kellega nüüd pidevalt koostööd teeme. Me jätkame selle portaali kasutamist ja oleme juba soovitanud GetaPro.ee-d ka paljudele meie tuttavatele.
Tagasi