Äri 24 tunniga. Girti lugu
Girt, saame tuttavaks! Rääkige natuke endast, kuidas te oma äri alustasite?
See ei ole täiesti tavaline lugu. Võib öelda, et kõik juhtus ühe päevaga. Täpsemalt ühe nädalavahetusega.
Aasta tagasi olin restaureerimisest kõige kaugem inimene. Kaua aega töötasin ehitussektoris juhina, olin projektijuht, organiseerisin sideoperaatoritele mobiilsidejaamade paigaldamist. Pandeemia tulekuga muutus töö tegemine väga raskeks, paljud projektid peatati. Ühel objektil, kus tegeleti mööbli restaureerimisega, oli hea õmblejate ja polstrimeistrite meeskond. Kuid asjad läksid hullemaks ja palkadega hakati hiljaks jääma.
Ühel tavalisel reedesel päeval sain teada, et mu meeskond on alla andnud. Saan aru, et esmaspäeval pole mul klientidele midagi lubada, et füüsiliselt pole enam kedagi kes nende mööblit restaureeriks. Meeskond oli aga suurepärane, kuldsete kätega poisid, mõnel lausa 55-aastane kogemus!
Sain aru, et see ei ole õige, nii ei peaks olema. Järgmisel päeval laenasin sõbralt raha, ostsin väikebussi ja esmaspäeval avasime oma tootmise.
Olen tänulik oma sõbrale, et ilma lisaküsimusteta andis laenu nagu oma vend, sest nii ei pidanud ma pankadega kogu bürokraatiat läbi tegema. Sellepärast juhustki see kõik nii kiiresti!
Suurepärane! Aga kliendid? Kuidas te neid otsisite?
Võib öelda, et esimese 10 kuu jooksul oli 95% klientidest ainult GetaPro’st. Siit leidsime nii eratellimusi kui ka tellimusi ettevõtetelt, restoranidelt, kohvikutelt jne.
Nüüd on vaikselt lisandumas kliente sotsiaalvõrgustike kaudu, ka soovitused on hakanud oma tööd tegema ning kliendid leiavad meid juba ise üles.
Aga 70-80% tellimustest leiame ikka GetaPro kaudu.
Tellimusi tuli, isegi vaatamata pandeemiale?
Noh, inimesed peavad millegi peal istuma ja kuskil magama. Ilmselt provotseeris kodus istumine inimesi oma ruumi endale haarama. Samuti kasutasid paljud kohvikud ja restoranid seda aega interjööri värskendamiseks.
Aga kuidas aru saada- taastada või osta uus?
Oleneb muidugi olukorrast aga ma olen alati selle poolt, et headele asjadele tuleb anda teine võimalus. Varem kui ei olnud veel restaureerimisse süvenenud, ostsin lihtsalt uue tooli ja vana viskasin välja. Nüüd saan aru, millised suurepärased restaureerimisvõimalused on olemas ja vanad asjad on sageli palju paremad kui tänapäevased.
Toon näite. Hiljuti oli tellimus diivani polsterdamiseks. Ütlesin maksumuse- 350€, mille peale inimene ütles, et parem on juba osta uus. Siin on kõik lihtne- tõeliselt hea diivan ei maksa mitte 350€ vaid 1350€. Noh, populaarsemaid variante ei saa taastada, nüüd on raamid valmistatud madala kvaliteediga materjalidest. Kust muidu tulebki see madal hind?
Ja kui kvaliteetset mööblit pole võimalik osta? On vaja „odavalt ja õnnelikult“?
Minu soovitus, kui tahad ägedat diivanit aga pole valmis selle eest suurt summat maksma, leia internetist vana diivan, mis on vähemalt 15-20 aastat vana, võta see julgelt šokolaaditahvli eest ja tule sellega ümbertegemisele. Saate valida mis tahes materjali ja värvi ning hea raam teenib teid truult rohkem kui tosin aastat.
Kõige huvitavamad tellimused?
Bernhardiini omanikult tuli ebatavaline tellimus. Diivan oli vaja katta sellisesse kangasse, et maja lähedalt asuvast tiigist välja roomav koer saaks rahulikult diivanile pikali heita ilma, et see läbi liguneks ja määrduks. Leidsime sellise kanga. Nüüd on koer rahul ja peremees rahul. (Foto)
Tegime ümber ühe seriaali jaoks Rumeenia toolid aastast 1974. (Foto). Praegu restaureerime ühe filmi jaoks mööblit.
Veel tegime ümber ka jahid. Isegi tõukerattad- vahetasime katted uue vinüülkanga vastu.
Aga mida te saate restaureerida?
Kõike, kus on kangast!
Mis oli kõige vanem asi?
Võib-olla üks täispuidust riidekapp, umbes 1880. aastast. Raske pole isegi õige sõna! Selle jaoks pidime tõesti mitmed detailid uuesti välja lõikama. Nüüd seisab, hoiab oma ajalugu edasi.
Mis on kõige liigutavam lugu teisest võimalusest?
Ma alati ei tea, kust mööbel pärit on aga ükskord jagas üks klient oma lugu. Kunagi läks ta autoteenindusse ja nägi seal heledat räbalat diivanit. Sellel istusid määrdunud riietes automehaanikud. Ta vahetas selle diivani pudeli viina vastu ja tõi selle meile restaureerimiseks. Vaadake, milline iludus nüüd tal elutoas seisab (vt fotot). Väärt asi leidis lõpuks väärilise koha!
Milline oli kõige keerulisem tellimus?
Meie juurde tulid mingid tüübid, oli vaja õmmelda kohalikule lavale presentkatus. Enne meid ütlesid paljud kohad neile ära kuna see nõuab eripäraseid tootmistingimusi. Kuidas me hakkama saime- ei saa me ise ka aru! Oli hetk, mil kogu meie 110m2 ruum oli kaetud presendiga. Tegime 25 tükki 30m kaupa ja lõpuks õmblesime 750m2 katuse! Ta kaalus 300kg, kaheksakesi tassisime teda kaubabussi. Aga nüüd kontsertidel esinejad- ükski vihm neid ei hirmuta!
Kas leiate tellimusi igalt poolt?
Jah, tellimusi tuleb riigi erinevatest piirkondadest, mitte ainult pealinnast. Mulle see meeldib, miks mitte sõita teise linna!
Kokkuvõttes olen ma õnnelik, et meil läheb hästi! Ja niisamuti tänu GetaPro’le!
Tagasi